1. Hagi kinnistu müügilepingu rikkumisest tulenevas hinna alandamise ja ülemäära makstud summa tagastamise nõudes
Kokkuvõte: Hageja ja kostja vahel sõlmiti kinnistu müügileping ja asjaõigusleping mille alusel müüs kostja hagejale N kinnistu. Vastavalt lepingule avaldas ja kinnitas kostja, et lepingu esemel on liitumine vee- ja kanalisatsioonitrassiga ning ta on tasunud kõik lepingu eseme kasutamisega seotud maksed. Kuid kostja talle liitumise eest esitatud arendusettevõtte arvet ei tasunud ja arendusettevõte vee- ja kanalistaisooniga liitumist ei korraldanud. Kuna kostja on jätnud liitumistasu maksmata ja kinnistul ei olnud müügilepingu sõlmimise hetkel tegelikult liitumist vee- ja kanalisatsioonitrassiga, ei olnud kostja müügilepingut täitnud ja sellega ei vastanud müügilepingu ese lepingutingimustele. Hageja esitas kostjale kinnistu ostuhinna alandamise avalduse nõudes ülemäära makstud summa tagastamist. Kuna kostja nõutud summat ei tagastanud, pöördus kostja kohtusse. Kohus mõistis kostjalt välja ülemäära makstud ostuhinna, viivise seadusjärgse määra alusel, sissenõudmiskulud ja jättis menetluskulud kostja kanda.
2. Hagi laenulepingust tuleneva kohustuse täitmata jätmise ning laenu tagastamise nõudes
Kokkuvõte: Hageja ja kostja leppisid kokku, et kostja võtab hagejalt laenu ning tagastab laenusumma kokkulepitud tähtajaks. Lisaks lubas kostja maksta hagejale intressi.
Hageja sooritas kostjale laenusumma väljamakse ülekande. Laenutähtajaks kostja laenusummat hagejale ei tagastanud ning ei tasunud ka intressi. Hageja nõudis korduvalt kostjalt nii suuliselt kui ka kirjalikult laenusumma tagastamist, kuid kostja laenu ei tagastanud. Hageja pöördus kohtusse e-posti teel peetud kirjavahetuse alusel, sest kirjalikku laenulepingut poolte vahel ei olnud. Kohus mõistis laenusumm a, intressi ja viivise kostjalt välja.
3. Hagi ehituse töövõtulepingust tulenevas tasu nõudes
Kokkuvõte: Hagiavalduse kohaselt oli hageja ja kostja vahel suuline müügileping, mille kohaselt müüs hageja kostjale ehitusmaterjali vastavalt kostja tellimustele. Hageja täitis tellimused ning kostja võttis tööd vastu. hageja esitas kostjale kauba eest tasumiseks arved. Kostja arveid ei tasunud ning hageja pöördus hagiavaldusega kohtusse. Pooltevahelise lepingu sõlmimine oli tõendatud e-kirjavahetusega. Kirjalikku lepingut poolte vahel ei olnud. Kostja esitas vastuväite, et hageja poolt esitatud arve summa on tasaarvestatud müüdud üleantud kaubaga, kuid hageja lükkas kostja väite ümber. Kohus mõistis otsusega kostjalt hageja kasuks välja tasumata arvete summad ja viivise.
4. Hagi kindlustushüvitise nõudes
Kokkuvõte: Hageja ja kostja olid sõlminud hoonekompleksi kindlustamiseks kindlustuslepingu tuleriski vastu. Ootamatult leidis aset tulekahju, mille põhjus ei olnud teada. Ekslikult teatas ühes hoones ajutiselt elanud psüühiliselt haige vanainimene päästeametnikule, et viis eelmisel päeval kanadele kuuri soojenduseks ahjutuhka. Kindlustusselts asus eelneva ütluse põhjal seisukohale, et kuuri kõrval asuv hoone süttis tuhaämbri tõttu. Ekspertiisi läbi ei viidud. Hageja esitas hagi kindlustushüvitise nõudes kohtusse. Maakohus jättis hagi rahuldamata, kuid ringkonnakohus rahuldas hagi ning mõistis kindlustushüvitise kostjalt välja.
5. Kaebus halduskohtule kohaliku partnerluskogu otsuse peale jätta piirkonna ettevõtja taotlus Euroopa Liidu struktuurifonfi projektitoetuse saamiseks rahuldamata.
Kokkuvõte: Ettevõtja esitas kohalikule partnerluskogule taotluse saada Euroopa Liidu strukuuritoetust, mida jagab PRIA, puhkekompleksi rajamiseks. Kohalik partnerluskogu keeldus taotluse rahuldamisest ja PRIA-le edastamisest põhjendusel, et projektiga ei ole ettenähtud puhkekompleksi töökohti ning töötajateta ei saa kompleksi käivitada. Taotleja partnerluskogu otsusega ei nõustunud, sest töökohtade arv oli projektis näidatud, kuid teisel real. Taotleja esitas partnerluskogule vaide, kuid seda ei rahuldatud. Taotleja pöördus kohtusse, nõudes porjektitaotluse uut läbivaatamist. Halduskohus rahuldas kaebuse, kuid partnerslukogu kaebas otsuse edasi ringkonnakohtusse. Ka ringkonnakohus rahuldas taotleja kaebuse, jättes partnerluskogu apellatsioonkaebuse rahuldamata. Partnerluskogu pöördus Riigikohtusse, kuid ei saanud menetlusluba. Pärast otsuse jõustumist vaatas partnerluskogu taotleja projektitaotluse uuesti läbi, rahuldas selle ning esitas väljamaksmiseks PRIA-le.
6. Vastuväide kindlustusandja hagile korteriomaniku (meie klient) vastu teisele korterteriomanikule väljamakstud uputuskahju tagasinõudes.
Kokkuvõte: Kindlustusandja juures kindlustuslepingu sõlminud korteriomanik teatas kindlustusandjale veekahjujuhtumi toimumisest enda korteris. Tema arvamuse kohaselt sai veejooks alguse tema korteri kohal asuvast (meie kliendi) korterist, mille vannitoas oli ehituslik praak (tema arvates valesti ehitatud duššikabiin). Kindlustusandja maksis veekahjuhüvitise ühele korteriomanikule välja ning esitas teise korteriomaniku vastu (meie klient) kohtusse hagi kindlustushüvitise tagasinõudes, mis põhines väitel, et veekahju sai alguse vigasest duššikabiinist. Korteriomaniku esindaja esitas vastuväite, et hagi ei ole piisavalt tõendatud ja veekahju alguse saamine kliendi korterist, mh duššikabiinist põhineb ainult oletustel ning ei ole tõendatud asjatundja arvamusega. Kohus jättis hagi meie kliendi vastu rahuldamata.
7. Vastuväide tööandja hagile töötajale (meie klient) seoses töölepingu lõppemisega esitatud puhkusetasu tagasinõudes ja töötaja (meie klient) vastuhagi töölepingu ebaseaduslikust muutmisest ja sellest tulenevas töötajapoolsest töölepingu erakorralisest ülesütlemisest ja sellega seotud kolme kuu keskmise töötasu nõudes.
Kokkuvõte: Tööandja viis töötaja (meie klient) ebaseaduslikult üle teisele tööle ning töötaja ütles seetõttu töölepingu erakorraliselt üles ning esitas kolme kuu keskmise töötasu ulatuses tööandjale trahvinõude. Tööandja nõuet ei rahuldanud ning pöördus töötaja vastu kohtusse, väidetavalt vähem töötatud, puhkusetasu tagasinõudes. Töötaja esitas tööandja vastu vastuhagi töölepingu erakorralise ülesütlemisega, tööandja töölepingu rikkumise tõttu, seonduvas kolme kuu keskmise töötasu nõudes. Maakohus rahuldas tööandja hagi puhkusetasu nõudes ning rahuldas töötaja hagi osaliselt, jättes menetluskulud poolte kanda. Töötaja (meie klient) esitas apellatsioonkaebuse ringkonnakohtule. Ringkonnakohus jättis tööandja hagi täielikult rahuldamata, rahuldas töötaja hagi ning mõistis tööandjalt välja töötaja menetluskulud.
8. Kolme lapse ema (meie klient) hagi lastele elatise maksmisest kõrvale hoidva isa vastu.
Kokkuvõte: Laste isa lahkus laste ja laste ema elukohast ning keeldus laste eest hoolitsemast ning lastele elatist maksmast. Laste ema pöördus maksekäsu kiirmenetluse avaldusega elatise nõudes kohtusse, kuid laste isa esitas vastuväite. Laste ema pöördus hagiavalduse koostamiseks ja kohtus esindamiseks E-juristi poole, kelle jurist esitas hagi kohtusse ja esindas kohtumenetluses laste ema. Kohus tegi paari kuuga otsuse lastele elatise väljamõistmise kohta.